Neuroloog

Mida ravib neuroloog?

Neuroloog tegeleb närvisüsteemihaiguste diagnostika, ravi ja profülaktikaga. Tähtis on meeles pidada, et närvisüsteemi patoloogiad võivad olla tingitud kahest asjaolust: närviühenduste kahjustusest või infektsioonhaigustest. Need võivad kahjustada inimorganismi kõige erinevamaid piirkondi. Seetõttu tuleb neuroloogil oma töös tihtilugu olla oftalmoloogi, epileptoloogi, neurokirurgi, vertebroloogi, immunoloogi,  endokrinoloogi, reumatoloogi või ortopeedi rollis, kui tegemist on lülivaheketta songa või seljavaludega, aga ka somnoloogi ja narkoloogi rollis.

Sümptomid, mille puhul on vajalik neuroloogi (neuropatoloogi) konsultatsioon:

  • Peavalud;
  • Pearinglus;
  • Kõne-, mõtlemis-, mälu- ja tähelepanuhäired;
  • Unehäired;
  • Minestused;
  • Jäsemenõrkus ja –valud, kehaosade tuimus;
  • Seljavalud;
  • Närvitõmblus (tahtmatu ja kontrollile allumatu korduv liigutus);
  • Lihasetõmblus, krambid;
  • Ruumitaju kadumine;
  • Paanikahood;
  • Neuroloogiliste haiguste arengu riskifaktorid;
  • Väheliikuv eluviis;
  • Liigsuured füüsilised koormused;
  • Kõrge psühhoemotsionaalne pinge;
  • Suitsetamine;
  • Alkoholi liigtarbimine;
  • Narkootiliste vahendite tarbimine;
  • Suhkurtõbi;
  • Arteriaalne hüpertensioon. 

Neuroloogi (neuropatoloogi) esmane konsultatsioon

Neuroloog esitab esmasel konsultatsioonil küsimusi enesetunde kohta, teeb täieliku meditsiinilise läbivaatuse, paneb esialgse diagnoosi ja määrab seisundi stabiliseerimiseks ravi kuni uuringutulemuste selgumiseni. Ka teeb neuroloog kindlaks pakilise või plaanilise hospitaliseerimise vajaduse.

Neuroloogi (neuropatoloogi) vastuvõtul kõige sagedamini diagnoositavad haigused:

  • Vegetatiivse närvisüsteemi haigused (vegetatiiv-vaskulaarne düstoonia);
  • Peaaju veresoonte haigused (insuldid jt);
  • Migreen;
  • Pingepeavalu;
  • Selgroo neuroloogilised sündroomid (osteokondroos ja teised);
  • Perifeerse närvisüsteemi haigused (polüneuropaatiad, neuralgiad, neuriidid);
  • Lihaste ja neuromuskulaarse ülekande haigused (müasteenia, müopaatia);
  • Parkinsoni tõbi;
  • Epilepsia;
  • Hulgiskleroos ja teised haigused.

Neuroloogi kordusvastuvõtt

Pärast uuringutulemuste selgumist on vajalik neuroloogi korduskonsultatsioon. Neuroloog analüüsib uuringutulemusi, teeb kordusläbivaatuse, hindab teie seisundi dünaamikat ja paneb lõpliku kliinilise diagnoosi. Korduskonsultatsioonil määrab neuroloog teile optimaalse raviskeemi, selgitab, kuidas oma seisundit õigesti kontrollida. Kui tegemist on insuldijärgse perioodiga, siis selgitab, mida teha ühtede või teiste sümptomite tekkimisel.

Mõningad neuroloogilised haigused vajavad jälgimist, raviskeemi muutmist või korrektsiooni. Kui tekib vajadus seisundi dünaamikat kontrollida, ütleb arst teile, kui tihti tuleb vastuvõtul käia.

Lisauuringud, mille võib neuroloog (neuropatoloog) määrata:

  • Elektromüograafia  (EMG);
  • Elektroneuromüograafia (ENMG);
  • Elektroentsefalograafia;
  • Röntgenuuringud;
  • Kaela/pea arterite dupleksne skaneerimine, transkraniaalne doplerograafia;
  • Peaaju, selgroo kompuutertomograafia (KT);
  • Peaaju või selgroo magnetresonantstomograafia (MRT)  kontrastainega või  ilma kontrastaineta;
  • Laboratoorsed uuringud.


RAVIBLOKAADID NEUROLOOGIAS

See on üks kõige nüüdisaegsematest valu ja teiste erineva geneesiga haiguste negatiivsete ilmingute kõrvaldamise meetoditest.

Eelised:

  1. Tõeliselt kiire toimega
  2. Ei ole peaaegu ühtegi kõrvaltoimet.
  3. Ei tekita sõltuvust, võib teha mitu korda.
  4. Mõjutab organismi kompleksselt.

Näidustused:

  1. artriit ja artroos;
  2. fantoomvalud;
  3. tugev peavalu ja pearinglus;
  4. neuriit, sealhulgas näonärvi neuriit;
  5. neuralgia, sealhulgas roietevaheline;
  6. songad, osteokondroosid ja teised selgrooprobleemid
  7. pleksopaatia;
  8. liigeste ja selgroo vigastusest taastumine.

Tulemus:

  1. valutunne vaibub, kusjuures peaaegu kohe;
  2. kõrvaldab veresoonte kontraktsiooni ja liigse lihaspinge, mis on tekkinud vigastuse tagajärjel;
  3. kõrvaldab vedeliku kogunemise kudedesse ja veresoonte negatiivsed reaktsioonid;

Protseduuri kestus: sõltub kehapiirkonnast

Preparaadid: Kenalog, Depo-Medrol

Soovitatav kuur: 2 – 15 blokaadi

Perioodilisus:2-3 korda nädalas

 

Vastunäidustused:

  1. hemorraagiline sündroom või palavik;
  2. vahendi sisseviimise kohas on koed infektsioonist kahjustunud;
  3. südame- ja veresoonkonna häired ning rasked maksa- ja neeruhaigused;
  4. kasutatavate preparaatide individuaalne talumatus;
  5. maohaavandtõve, suhkurtõve, porfüüriate ning teiste tervisehäirete ägenemise tõenäosus sisseviidavate vahendite mõjul;
  6. tõsised  kesknärvisüsteemihäired.

Mis on raviblokaad?

Raviblokaad on nüüdisaegne valusündroomi ja teiste kliiniliste haigusilmingute ravimeetod, mis põhineb ravimite sisseviimisel otse valusündroomi tekke eest vastutavasse patoloogilisse koldesse.

Blokaadi põhieesmärk on kõrvaldada valu põhjus. Vähem tähtis pole ka võitlus valu endaga. Seda tuleb teha üpris kiiresti ja nii, et oleks võimalikult vähem kõrvalmõjusid ning kuluks minimaalselt materiaalseid vahendid ja aega  – teisisõnu kiiresti ja efektiivselt. Just sellistele tingimustele vastab blokaadimeetod.

Raviblokaadi näidustused

Raviblokaadi põhiline näidustus on selgroo  kaela-,  rinna- ja nimmepiirkonna osteokondroosist, artralgiast, neuralgiast tingitud valusündroom, näo- ja peavalud, VBI-sündroom, operatsioonijärgsed ja fantoomvalud, pleksopaatia,  kompleksne piirkondlik valusündroom jt. Valublokaade kasutatakse samutiMénière´i tõve, müotoonilise sündroomi, jäsemete troofiliste kahjustuste, tunnelisündroomide korral.


RAVIBLOKAADI MEETODI EELISED

Kiire valuvaigistav toime

Blokaadide kiire valuvaigistav toime on tingitud sellest, et anesteetik vähendab  otseselt suurenenud impulsatsiooni  peaasjalikult närvisüsteemi aeglastes närvilõpmetes, mida mööda krooniline valu levibki. Teiste meetodite puhul (elektroneurostimulatsioon, nõelravi ja teised füüsilised tegurid) toimub peaasjalikult kiirete närvilõpmete stimulatsioon, mis pidurdab reflektoorselt ja kaudselt  valuimpulssi, seetõttu tekib valuvaigistav toime aeglasemalt.

Minimaalsed kõrvaltoimed

Medikamentoossel meetodil (tabletid, lihasesüstid) satuvad preparaadid kõigepealt vereringesse (kus neid pole nii väga vaja) ja alles siis vähesel hulgal haiguskoldesse. Blokaadi korral toimetatakse raviained otse patoloogilisse koldesse (kus need on kõige enam vajalikud) ja alles seejärel satuvad nad vähesel määral vereringesse.

Võimalus mitu korda teha

Blokaadi korral katkestab anesteetik valuimpulsi vaid ajutiselt, säilitades teised normaalsed närviimpulsid. Kuid ajutine, ent patoloogilisest koldest lähtuva  valuimpulsi mitmekordne blokaad võimaldab saavutada selgelt väljendunud ja pikaajalise raviefekti. Seetõttu võib raviblokaade teha mitu korda – iga ägenemise korral.

Komplekssed raviefektid

Blokaadidel on hulganisti ravitoimeid. Nad kõrvaldavad pikaks ajaks kohaliku patoloogilise lihaspinge ja veresoonte spasmid, põletikureaktsiooni ja tursed. Nad taastavad kohalike kudede kahjustatud troofika. Raviblokaadid katkestavad patoloogilisest koldest lähtuva valuimpulsi ja normaliseerivad närvisüsteemi refleksid.

 

KÜSIMUSED

Kuidas pärast blokaadi käituda?

Mõni päev pärast blokaadi tuleb end säästa. Vältige liigset füüsilist aktiivsust või raskuste tõstmist. Mõni spetsialist soovitab kasutada pooljäika korsetti. See võimaldab selgroo ärritunud segmendi koormusest vabastada ja valusündroomi vähendada. Nii kui valu on vähenenud (kui see pole kohe  vaibunud), võib minna üle järgmisele ravietapile. Ärge eirake manuaalteraapiat ja ravikehakultuuri – blokaad kõrvaldab valu, kuid ei mõjuta põhjust, seetõttu on suur tõenäosus, et valu kordub.

Kui tihti peab ravikuuri ajal protseduuridel käima?

 Protseduuridevaheline intervall määratakse kindlaks kohe pärast igat luusisest blokaadi ja see sõltub eelmiste protseduuride efektiivsusest, valusündroomiraskusastmest. Keskmiselt tehakse luusiseseid blokaade 2-päevase kuni nädalase intervalliga.

Kui kaua ühe protseduuri toime kestab?

Luusisese blokaadi raviefekti kestus sõltub mitmest faktorist. Esiteks, tähtsat rolli mängib arsti soovituste,  õige töö- ja puhkerežiimi järgimine, ravikehakultuuri harjutuste regulaarne täitmine, füüsiliste ja emotsionaalsete ülekoormuste vältimine. Profülaktiliste ravikuuride õigeaegne läbimine võib täielikult vältida valu kordumist. Teiseks, suurt rolli mängib valu tekkimiseni viinud patoloogilise protsessi raskusaste ja levik – mida suurema raskusastmega on patoloogilised protsessid, seda vähem kestab ilmselt ka toime.

 

HINNAD

Konsultatsioon 
Konsultatsioon (kuni 15min)Tasuta
Konsultatsioon (al 15min)20 €
Kontroll pärast protseduuriTasuta
Näo arvutidiagnostika 45 min45 €
Trihholoogi konsultatsioon50 €
Juuste arvutidiagnostika 45 min45 €
Neuroloogi konsultatsioon (esmane)50 €
Neuroloogi konsultatsioon (korduv)35 €